Analüüsis tooksin välja Sisekaitseakadeemia õpiobjekti "Ohjeldusmeetmed ja relvastus", mis selgitab tulevasele vanglatöötajale erinevaid kinnipeetava suhtes kasutatavaid ohjeldusmeetmeid. Paraku ei sisalda õpivahend stiimulit, mis innustaks õppurit iseseisvalt küll õppima, kui eeldused praktiliste oskuste arendamiseks on tekitatud. Samas on küllaltki keeruline veebipõhise objektika antud valdkonnas õppurit motiveerida. Edukas õppimine toimub vaid õppuri iseseisval initsiatiivil.
- Tagasiside õppuri sooritustest
- Võimalik ka iseseisev õppimine
Kes õpib?
Sihtgrupiks praktilistest tundides osalenud justiitskolledži õpppurid, kes on saanud vastava aine eelteadmised ning sooritanud instruktori juhendamisel vastavaid harjutusi.
Mida õpib?
Kuidas ohjeldada vangi, et tagada ametniku enda ning ümbritsevate inimeste turvalisus. Oluline on olukorra kriitiline hinnang, püüda vältida sekkumise vajalikkust, kuid vajadusel sekkuma optimaalse jõukasutusega, et tagada übritsevate inimeste turvalisus.
Kuidas treenitakse?
Oluline roll on praktilistest tundides, milles õppur peaks kindlasti enne osalema, kui saab sooritada harjutusi iseseisvalt (paaris).
Kordamine?
Õppevideod on abiks õpitud oskuste meeldetuletamiseks ning praktilise arvestuse läbimiseks. Omandatud oskusi saab õppur praktilistest tundides instruktori abil kontrollida. Vajadusel saab õppejõud olulistele punktidele ja puudustele täiendavalt tähelepanu juhtida.
Kuidas stimuleeritakse õppimist?
Vajadusel on võimalik õppuritel oma sooritusi filmida, et võrrelda õppevideos esitatud harjutustega. Õppur saab selge ülevaate oma soorituse puudustest, millele on oluline tähelepanu juhtida.
Interaktiivsus?
Praktiliste tundide maht ei võimalda kõikidele õppuritele piisavalt personaalset ja individuaalset õppet. Soorituste ette näitamine võtab olulise osa praktiliste tundide mahust. Seetõttu on oluline, et praktilistes tundides saaksid õppurid maksimaalselt harjutusi sooritada. Õppevideo on selleks praktiline lahendus. Õppur saab vaadata seda korduvalt ning võtted kinnistuvad teoreetiliselt ning kinnistuvad prakilistes oskustes.
Võistlusmoment?
Ilmselt ei saaks vaadelda protsessi, kui võitlusmomenti, kuid õppur saab väga selge ülevaate oma tegevusest ning objektiivse tagasiside soorituse korrektsusest. Kui õppur ei soorita tegevust korrektselt on ta väga motiveeritud õppematerjaliga korduvalt läbitöötama, et selgeks saaks kõik olulised aspektid. Ilmselt on võistlus õppuri motivatsiooni põhine. Võistlen endaga, et saavutada parim tulemus.
Loodetavasti olen ülesandest korrektselt aru saanud :)
No comments:
Post a Comment