Grupitöö: E-õppe mõjust Sisekaitseakadeemias

Edastan grupitöö.

E-õppe mõjust Sisekaitseakadeemias

Meeskond: Vaiko Mäe, Juri Tretjakov

Uuringu periood: Nov 2010 - Mai 2011

Meetodid:

Uuringu eesmärk on hinnata e-õppe mõju õppejõudude ja õppurite tegevusele õppeprotsessis.

Projekti tulemusel:

• on välja töötatud uuringu metoodika;
• on läbi viidud uuring, mille käigus on saadud vastused järgmistele uurimisküsimustele:
• Milliseid õppemeetodeid kasutab õppejõud e-õppe toega läbiviidud õppeainetes?
• Kuidas on e-õppes toetatud õppurite iseseisva töö tegemine?

1. Milline on õppurite rahulolu ja seda mõjutavad tegurid e-õppe toega läbitud õppeainete?
2. Milline on õppejõudude rahulolu ja seda mõjutavad tegurid õppetegevusele, mis on läbiviidud eõppe toega õppeainetes?

• on esitatud järeldused

Tööjaotus:

Vaiko Mäe

• E-kursustes kasutatud vahendite sisu kaardistamine
• Õppejõudude fookusgrupi intervjuu läbiviimine
• Uuringu esitlus 14. 05. 2011

Juri Tretjakov:

• Kursustes kasutatud vahenedite sisuanalüüs, diagrammide ja jooniste koostamine

Koostöös:

• Õppurite veebipõhise küsimustiku väljatöötamine, sisestamine veebipõhisesse keskkonda Limesurvey
• Õppurite veebipõhise küsimustiku tulemuste analüüs ja graafikute ja diagrammide koostamine
• Fookusgrupi intervjuu sisuanalüüs
• Uuringu kokkuvõtte koostamine

11. nädal. Õppeinfosüsteem

Õppeinfosüsteem

Sisekaitseakadeemia Õppeinfosüsteem (Tarkvaara valminud koostöös teiste kõrgkoolidega)

Kasutajakontode saamine: Kasutajakonto luuakse Õppeosakonnast
Kasutajakonto seostatakse õppuri isikuandmetega: Ligipääs toimub ID kaardi abil. Vajadusel saab tellida ametlikule e-posti aadressile parooli. Kasutajanimeks on eesnimi.perekonnanimi.

Ligipääs: Sisekaitseakadeemia kodulehe kaudu või otselink https://sisekaitse.ois.ee/

Sihtgrupp: Sisekaitseakadeemia, kutse- kõrg ja magistriõppe üliõpilased
Õppeinfosüsteemis antakse informatsiooni kõikidest õppuriga otseselt seotud andmetest ning õppuriga seotud õppeainete sisust ja materjalidest. Õppeinfosüsteemist saab lisainfot ka kooli õppetegevusega seotud ainetest, erialadest ja õppekavadest.

Piirangud: Õppifosüsteemi kasutamisel informatsiooni saamiseks piiranguid ei esine ning tarkvara töötab tõrgeteta kõikides veebilehitsejates. Õppeinfosüsteemi kasutamiseks andmete muutmiseks ja administreerimiseks soovitatakse kasutada veebilehtisejaid Firefox või Chrome.
[redigeeri]

Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid

• Keskkond koosnes järgnevatest elementidest:
  Minu asjad: Õppuriga otseselt seotud andmed
  Õppeinfo: Kõik oluline informatsioon õppetööstKognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas
• Menüü - lihtsaks navigeerimiseks õppeinfosüsteemis
• Abi - Süsteem sisaldab abilinke, mis selgitavad õppeifosüsteemi toiminguid
• Leidmisvõimalused - Menüülingid kirjeldavad otsingu pearubriiki, seejärel saab sõnastada selgema otsingu
• Objektid: Värvidega eristatud, struktureeritud

Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas
Konkreetseid näidisülesandeid ei ole. Eelkõige on programm suunatud õppematerjalide ja õppeinfo loogilisemaks struktureerimiseks.

Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas
Võimalusi, oma tegevuse jälgimiseks on mitmeid: õppesoorituste ülevaade, õppekava täidetus. Tööriistadeks on õppeainetes esitatud kalenderplaanid, tunniplaan, määratud eksamite toimumise ajad. Kalender on ühilduv mobiilirakenduste ja arvutipõhiste kalendrirakendustega (Outlook ja iCal)

Motivatsioonielemendid:
Moitivatsiooni elementideks on hea ülevaade õppetööst, mis samal ajal täidab ka metakognitiised eesmärki; Ülevaade õppekavast, Jooksvatest hinnetest ja sooritustest.

Toetuse elemendid
Vahendite kasutamine ei ole eriti keeruline. Õppeinfosüsteemi väga mitmekülgne linkimine võimaldab informatsiooni leidmist erinevaid teid pidi.
Õppeinosüsteemi kasutamist toetavad:

• Õppereferendid
• Õppejõud
• Kaasõppurid
• Haridustehnoloog

Milliseid õpimustreid saab õpikeskkonnas läbi viia?
Kognitiivne konstruktivism, kuidas õppida. – kasutajal saab iseseisvalt õppida üleslaaditud õppematerjalide või viited teises keskkonnas asuvatele õppematerjalidele (näiteks õpiobjektid). Võimalus iseseisvalt teadmisi omandada koos mõnede visuaalsete illustratsioonide vaatamisega. Õppeinfosüsteemi võimalused ei soodustada teadmiste reflekteerimist.

Plussid-miinused ja muud kommentaarid (tähelepanekud keskkonna hindamisel
Keskkond on iseenesest loogilise ülesehitusega. Sisaldab väga suurel hulgal tihedalt lingitud ja seostatud informatsiooni. Oluline on see, et keskkonna ligipääs on piiratud kasutajaparoolidega, millega on tagatud konfidentsiaalsus. Hetkel on mitmed tarkvara kasutusvõimalused jäänud kasutamata - tudengiga seotud kõikide dokumentide esitamine. Hetkel lisatakse keskkonda; immatrikuleerimine, eksmatrikuleerimine, akadeemiline puhkus. Võimalusena saaks keskkonda lisada kõik õppuriga seotud andmed sh, arved.

10. nädalö: õpikeskkonna valik, uurimistöö

Individuaalse tööna analüüsiksin Sisekaitseakadeemias kasutatavat Õppeinfosüsteemi.

Rühmatöö viiksin läbi iseseseisvalt, seostades seda oma tööülesannetega Sisekaitseakadeemia haridustehnoloogina.

(Rühma) Uuring:
E-õppe hinnanguline mõju õppejõudude ja õppurite seisukohalt
Asutus: Sisekaitseakadeemias
Uuringu läbiviimise periood: 01.04.2011 - 15.05.2011.
Sihtgrupp;

• Õppurid, kes on osalenud sügissemestril 2010 vähemalt kahel e-kursusel
• Õppejõud, kes on kasutanud õppetöö läbiviimisel e-kursuste tuge

Meetodid:

• Grupiintervjuu: õppejõududega. Eesmärk kasutada grupitöö meetodit, et kõik õppejõu seisukohad avalduksid. Ilmselt ei mõjuta üksteise vastused õppejõudude hinnanguid
• Veebipõhine küsimustik õppurite seas.
  

9. nädal: 6 mütsi

Väga hea ülevaade 6. mütsi meetodist annab ka M. Laanpere õppematerjal: http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/index.html

Konkreetset näidet tuues, püüan läheneda küsimusele vastavalt Sisekaitseakadeemias õpetatavatele ainetele, et seostada seda reaalsete näidetega tööülesannetest. Kahjuks oma ma õpetaja kogemust, seetõttu on toodud näited pigem näitlikud, kuid reaalsed.

Efektiivne oleks 6. mütsi meetodi kasutamine mõne kaasuse lahendamine politsei töös. Mõne reaalelulise probleemi lahendamisel. Rollid võib anda mütside näol erinevalt: Näiteks võib "mütsid" õppurite vahele ära jagada, samas võib olla ülesandeks ka see, kus õppur peab väljendama oma arvamust vähemalt 3 mütsi tasandil.

Kuue mütsi kasutamine on mõtekas, kui on vaja õppurite mitmetasandilisi hinnaguid. Tundub, et kõige lihtsam oleks tavapäraselt reageerida emotsionaalsel tasandil (punane müts), sama pakub mitme tahuline lähenemine õppuri jaoks süvenenumat lähenemist.

Liiklusavariisündmuskoht;

Rollid:

• Valge müts - Sündmuskohale jõudnud politseinik, kelle ülesandeks on info saamine, olukorra selgitamine ja sündmuskoha kaardistamine
• Puna(sed)ne müts(id) - Õnnetuse osapooled, kes ilmselgelt tuginevad emotsioonidele, arvestamata tegelikku olukorda.
• Roheline müts - Sündmuskohal osalenud juhuslik möödakäija, kes ei näinud otseselt õnnetuse toimumist, kuid suudab selgitada sündmuse järel toimunut. Omab seisukohta, mis võis toimuda.
• Sinine müts - Sündmuskohale jõudnud esimese ametiku roll

Viited:

• http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/e_de_bono_lateraalne_mtlemine.html
• http://materjalid.tmk.edu.ee/heikki_eljas/PP/DeBono.ppt

8. nädal: m-õppe uurimisküsimus

Õppetöös läbitöötatud kirjandus oli huvtav. Lugesin läbi artikli EDUCAUSE m-õppe raporti. Leidsin väga palju huvitavaid mobiilirakendusi. Samas uurimusküsimuse sõnastamiune on kindlasti keerulisemaks ülesandeks,

7. nädala ülesanne

Ülesaande lahendamine oli keerukas. Ühes küljest võimaldas mõistekaardi koostamine väga hea seostatud ülevaate õpitud teemast. Paraku ei ole ma hetkel kindel, et sooritasin ülesande vastavalt esitatud kodutöö ülesandele. Loodetavasti sain asjast õigesti aru.

Seostatus muutus lõpuks üsna keerukas, sest iga mõistet on on keerukas põhikontseptsiooni (Enesejuhitud õppimine) asetada. Seoseid on väga palju, ka praegune mudel pole terviklik.

Lisan juurde mõistekaardi teise vaate viite:

6. nädala kodutöö

Kodutöö 6:

Paljudel veebikursustel oled kokku puutunud distantsõppes tehtavate rühmatöödega.

Meenuta ühe oma rühmatöö valmimisprotsessi ja too välja:

Kirjeldadaksin e-kursuse kvalteedimärgi hindamisekomisjoni koosolekut, mille kõik tegevused toimusib läbi veebi.

1) Rühma liikmed ja ülesanne

Hindamiskomisjoni kuulusid 3 liiged kolmest geograafilisest asukohast, mistõttu oli kohtumise organiseerimine erakordselt keeruline. Ülesandeks oli hinnata kolme Eesti Ülikooli loodud e-kursuse kvaliteedi, mille vastavuse korral tuttustada loodud e-kursust e-kursuse kvaliteedimärgiga. Kursusi tuli hinnata: a) individuaalselt b) koostöös rühmaliikmetega c) koostada kursuse ühine retsensioon ja lõplik hinnang.

2) Rühmatöös ilmnenud raskused

Keskendumine ühele: Suur raskuseks veebipõhisel kursustel on keskendumine konkreetsele tegevusele. Vaatamata sellele, et veebipõhise õppimise/töötamise eeliseks on see, et seda saab teha kus tahes, millal tahes ja kaua tahes, on keeruline keskendumine ühele tegevusele. Kus iganes viibid, on keskkonnas liiga palju segavaid faktoreid (ootamatud kõned, e-posti pop-up jne). Reaalelu on kõitvam, kui veebipõhine, mistõttu on meeled übritseva osas palju tundlikumad. See on põhjuseks, miks eelistan online ülesannete puhul eraldatud keskkonda ja asünkroonnset suhtelemist.

Enamus infost vahetasime e-posti teel ja kuna see põhines endamasti individuaalsel hinnangul, siis rakskusi ei esinenud. Järelduste tegemiseks tundub reaalajaline kohtumine ainuõigem valik. Kolme osapoolelises vestluses ol keeruline juhtida tähelepanu käsitletavatele punktidele, reaalses kohtumises saaks hoida näpuga järge. Õnneks on ka sellised probleemid lahenemas. Erakordselt mugav on veebipõhiste kohtumistel kasutada ekraani jagamise funktsiooni (Nt. skype). Olen veendunud, et reaalne kohtumine on küll efektivsem, kuid seda kompenseerib ajaline ja rahaline võit transpordist.

a) Ülesande mõistmine

Ülesande mõistmist võiksime analüüsida, kui indviduaalset subjektiivset hinnangut. Hinnangutes esinesid erisused, Erinevad hindjad olid erineva kriitilisusega, samuti erines olulisuse rõhuasetuse mõistmine. Antud probleemile leidsime lahenduse veebipõhisel asünkroonnsel suhtemisel (skype)

b) Ülesannete jagamine rühmas

Kokkuvõtete koostamisel jaotati ülesanded võrdselt kolme rühmaliikme vahel, iga liige tegi kokkuvõte ühe kursuse kohta ning tõi välja suuremad erisused. Suuremate erisustega kohad toodi välja ning neid analüüsiti ühiselt.

3) Millised tegurid on olulised, et kujuneks jagatud arusaamine rühmas

Hetkel ei ole teised kursuse kaaslased oma töid esitanud, antud küsimusega tegelen jooksvalt.

4) Õpikeskkonna valik ja selle funktsionaalsuste roll rühmas jagatud arusaamise kujunemisel?

Õpikeskkond peaks kõkidele rühmalikmetele olema mõistetav ning kasutatavate vahendite funktsionaalsus ja eesmärkid täpselt selgitatud. Enne vahendite kasutamise planeerimist tuleks veenduda, et see on parim võimalik lahendust olemasoleva probleemi lahendamiseks. Vahel püütakse lisata ülesanded esitada mitmkülgsete erinevate vahenditega, eesmärk ei saavutu, kui vahendid on liiga keerukad ja ei kutsu esile rühma aktiivset sünergiat ja tööd.