5. nädal: Õpisituatsioon

Õpisituatsiooni kirjeldamiseks otsisin inspiratsiooni kaasõppurite töödest ning väga hea näite on toonud blogikasutaja "Sistine" oma postituses. Viitatud sari "Worst Case Scenario", kaasas mind huviga arvuti taha. Loomulikult inspireeris see mind koduse ülesandel.

Ohtlikust hoonest evakueerimine on tihti kriitilise ajafaktoriga. Sõltuvalt stenaatiumist võib iga kokku hoitud aeg tähendada inimelusid. Kuidas peaks olema korraldatud evakuatsioon ja kuidas võimalikult tuleohutult projekteerida hooneid. Küsimus on eriti kriitilise tähtsusega rahvarohketest kohtades (kaubanduskeskused - Mustika keskus; lisaks kurb Haapsalu tragöödia.). Nõuded tuleohutuse valdkonnas on Eesti muutunud aastatega põhjalikumaks - suitsuandurid. Lisaks põhjalikult märgistatud evakuatsiooni teele on suurendatud ka inimeste teadlikust ohuolukorras käitumisel.

Kuidas on võimalik hinnata inimesteevakueerimisele kuluvat aega? Tavaliselt korraldatakse selleks puhuks reaalseid õppuseid (nt. kooliasutused), paraku ei ole kõikides hoonetes reaalse tulekahjuõppuse korraldamine võimalik. Otstarbekas oleks simulatsioonide koostamine.

Sisekaitseakadeemia Innovatsioonipäeval toimus 14. aprillil. Samasse päeva planeeriti ka tulekahju õppus.

Innovatsioonipäeva eel valmistati ette kogu Sisekaitseakadeemia õppehoone kolmemõõtmeline mudel, kus iga hoones viibiv inimene tähistati liikuva objektina, kellele määrati lähim evakuatsioonitee. Nö. idee oli koostada piltlik olukord evakuatsioonist.

Innovatsioonipäeval viidi reaalne tulekahju õppus läbi. Hilisemalt võrreldi simulatsiooni mudelit reaalse olukorraga. Simulatsiooni koostamisel on väga palju tegureid, mida on võimatu ette prognoosida. Kindlasti ei anna see sajaprotsendilist hinnangut evakuatsiooni ajast, küll aga pakkub võimaluse ligikaudse aja määramisel ning võimaldab teha paremaid planeeringuid evakuatsiooni korraldamiseks.

Reaalsuses oli erinevus reaalsuse ja tegelikkuse vahel minimaalne.

Esialgu ei saa originaalvideot veel lisada (vajab töötlemist), kindlasti on aga õpetlikuks sarja "Worst Case Scenario" lõik ööklubi evakuatsioonist tulekahjukorral. Inimeste teadlikus on kindlasti oluline faktor.

3.nädala ülesanne

Väga heaks abivahendiks oli ülesande täitmisel Viive blogipostitus. Hea, et Viive oli välja toonud viited õppematerjali slaidile, millest sai läbitud teemat meelde tuletada. Niisiis biheivioristlikku õpiparadigmam uuritakse keskkonna mõju uuritava käitumisele. Antud ülesande puhul peaksime hindama mõne konkreetse õppevahendi (kui keskkonna) mõju õppurile.

Analüüsis tooksin välja Sisekaitseakadeemia õpiobjekti "Ohjeldusmeetmed ja relvastus", mis selgitab tulevasele vanglatöötajale erinevaid kinnipeetava suhtes kasutatavaid ohjeldusmeetmeid. Paraku ei sisalda õpivahend stiimulit, mis innustaks õppurit iseseisvalt küll õppima, kui eeldused praktiliste oskuste arendamiseks on tekitatud. Samas on küllaltki keeruline veebipõhise objektika antud valdkonnas õppurit motiveerida. Edukas õppimine toimub vaid õppuri iseseisval initsiatiivil.

• Tagasiside õppuri sooritustest
• Võimalik ka iseseisev õppimine

Kes õpib?

Sihtgrupiks praktilistest tundides osalenud justiitskolledži õpppurid, kes on saanud vastava aine eelteadmised ning sooritanud instruktori juhendamisel vastavaid harjutusi.

Mida õpib?

Kuidas ohjeldada vangi, et tagada ametniku enda ning ümbritsevate inimeste turvalisus. Oluline on olukorra kriitiline hinnang, püüda vältida sekkumise vajalikkust, kuid vajadusel sekkuma optimaalse jõukasutusega, et tagada übritsevate inimeste turvalisus.

Kuidas treenitakse?

Oluline roll on praktilistest tundides, milles õppur peaks kindlasti enne osalema, kui saab sooritada harjutusi iseseisvalt (paaris).

Kordamine?

Õppevideod on abiks õpitud oskuste meeldetuletamiseks ning praktilise arvestuse läbimiseks. Omandatud oskusi saab õppur praktilistest tundides instruktori abil kontrollida. Vajadusel saab õppejõud olulistele punktidele ja puudustele täiendavalt tähelepanu juhtida.

Kuidas stimuleeritakse õppimist?

Vajadusel on võimalik õppuritel oma sooritusi filmida, et võrrelda õppevideos esitatud harjutustega. Õppur saab selge ülevaate oma soorituse puudustest, millele on oluline tähelepanu juhtida.

Interaktiivsus?

Praktiliste tundide maht ei võimalda kõikidele õppuritele piisavalt personaalset ja individuaalset õppet. Soorituste ette näitamine võtab olulise osa praktiliste tundide mahust. Seetõttu on oluline, et praktilistes tundides saaksid õppurid maksimaalselt harjutusi sooritada. Õppevideo on selleks praktiline lahendus. Õppur saab vaadata seda korduvalt ning võtted kinnistuvad teoreetiliselt ning kinnistuvad prakilistes oskustes.

Võistlusmoment?

Ilmselt ei saaks vaadelda protsessi, kui võitlusmomenti, kuid õppur saab väga selge ülevaate oma tegevusest ning objektiivse tagasiside soorituse korrektsusest. Kui õppur ei soorita tegevust korrektselt on ta väga motiveeritud õppematerjaliga korduvalt läbitöötama, et selgeks saaks kõik olulised aspektid. Ilmselt on võistlus õppuri motivatsiooni põhine. Võistlen endaga, et saavutada parim tulemus.

Loodetavasti olen ülesandest korrektselt aru saanud :)

2. nädala kodutöö

Häbiväärselt olen oma kodutööde esitamisega jäänud häbivääselt maha, siiski püüan need tagant järele esitada.

Hinnates iPad küsitlsele vastanute hinnanguid iPadi kasutamise kohta. Analüüsiks võtsin kokku tulemuste keskmised erinevatest vaadetes: iga küstiluses vastanud vaates ning iga küsimuse vaates. Sellest on märgata, et ükski küsitlusene vastanu ei olnud liigselt optimistlik IPadist, kui tuleviku vidinast, mis lahendab kõik õppe atraktiivsuse küsimused. Üldine hinnang on valdavalt positiivne ning iPadist nähakse õppimist soodustavad tehnoloogiat, kuid kindlasti ei oma see vastajate hinnangul kaalukat osa õppeprotsessi arengus.

Vastanute vanuselises jaotuses suuri erinevusi ei esinenud. Välja tooksin üle 40. aastaste vastajad suhtusid iPadi, kui atraktiivsesse vahendisse optimistlikumalt. Ilmselt võiks tulemustest teha ka järeldused, et üldiselt usutakse iPadi, kui õppetööd toetavasse vahendisse, kuid selle mõju ei oma nii suurt tähtsust, kui esile tuuakse.

1. nädala kodutöö

Haridustehnoloogi ülesandeid kirjeldasin vastavalt oma kujunendu rollidele Sisekaitseakadeemias. Kahjuks tuleb tõdeda seda, et igapäevaselt ei saa kahjuks keskkenduda küsimustele, millega haridustehnoloog peaks tegelema. Haridustehjnoloogi ülesannete hulgas on mitmed suuremaulised rollid, mis raskendavad haridustehnoloogia valdkonna edasi arendamist. Tugi IT poolelt on minimaalne ning kahjuks on haridustehnoloog mitme olulise küsimuse juures üksi.